Eneseabi tähendab võtteid, millega saate ise oma mõtteid, tundeid ja harjumusi paremini mõista ning igapäevaste pingetega toime tulla. Enamasti on need lihtsad asjad: eesmärkide kirja panemine, päeva planeerimine, liikumine, päevik ja teiste inimestega rääkimine. Eneseabi sobib argimurede puhul hästi, kuid see ei asenda professionaalset abi. Kui halb enesetunne kestab nädalaid või segab tööd ja suhteid, rääkige oma perearstiga.
Millel eneseabi põhineb?
Eneseabi põhineb psühholoogilisel teadlikkusel ja eneseanalüüsil. Kui märkate, mis teid häirib, millal ja miks, on lihtsam valida, mida muuta. Päevikupidamine ja rahulik aeg iseendaga aitavad oma emotsioone ja mõttemustreid märgata. Sellest võib kasvada ka parem arusaam oma tugevustest ja nõrkustest.
Psühholoogia uurib muu hulgas seda, kuidas inimese enda heaolu on seotud teda ümbritsevate inimestega. Seepärast ei ole eneseabi ainult üksi tehtav töö. Toetavad suhted on sageli sama olulised kui isiklikud harjutused.
Kust idee pärit on?
Mõte, et inimene saab ennast tundma õppida ja oma elu teadlikult suunata, on vana ning esineb paljudes filosoofilistes ja usulistes traditsioonides. Tänapäeval ilmub eneseabiraamatuid ja -kursusi väga palju ning nende kvaliteet on väga erinev.
Millised eneseabi tehnikad toimivad igapäevaelus?
Kuidas seada eesmärke?
Selge eesmärk aitab otsustada, millele aega kulutada. Levinud on SMART-mudel, mille järgi peaks eesmärk olema:
- konkreetne (specific) – mida täpselt soovite saavutada;
- mõõdetav (measurable) – millest saate aru, et olete kohal;
- saavutatav (achievable) – kas see on teie praeguste võimalustega tehtav;
- asjakohane (relevant) – kas see on teile päriselt oluline;
- ajaliselt piiritletud (time-bound) – mis ajaks.
Kirja pandud eesmärki on lihtsam meeles pidada ja hiljem üle vaadata. Suure eesmärgi puhul tasub see jagada väiksemateks sammudeks, sest iga tehtud samm annab tunde, et asjad liiguvad.
Kuidas aega paremini planeerida?
Aja planeerimise mõte ei ole teha rohkem, vaid teha kõigepealt olulisem.
- Valige päeva üks-kolm peamist asja ja tehke need enne väiksemaid ülesandeid.
- Kasutage kalendrit või ülesannete nimekirja, et asjad ei peaks meeles püsima.
- Jätke kalendrisse puhvrit. Päev, mis on minutipealt täis, läheb esimese ootamatuse korral paigast.
Kuidas stressi maandada?
Stressi täielikult vältida ei saa, küll aga saab mõjutada seda, kuidas sellest taastute.
- Liikumine. Jalutuskäik, trenn või aiatöö aitab paljudel pingeid maandada ja und parandada.
- Hingamis- ja lõdvestusharjutused ning mindfulness. Need aitavad tähelepanu praegusesse hetke tuua.
- Uni ja päevarütm. Kui lähete magama ja ärkate enam-vähem samal ajal, on pingelisel perioodil lihtsam toime tulla.
- Rääkimine. Mure jagamine sõbra või lähedasega aitab sageli asju teise nurga alt näha.
Kas positiivne mõtlemine aitab?
Positiivsed väited ehk afirmatsioonid ja visualiseerimine on eneseabikirjanduses populaarsed. Mõnele inimesele annavad need motivatsiooni, kuid tulemused on inimeseti väga erinevad. Kui soovite neid proovida, siis:
- sõnastage lause konkreetselt ja usutavalt, näiteks „Ma teen täna ühe sammu oma eesmärgi suunas”, mitte üldist loosungit;
- visualiseerimise puhul kujutlege lisaks tulemusele ka konkreetseid samme ja takistusi, mis teel ette võivad tulla.
Kui positiivne mõtlemine tekitab tunde, et halbu emotsioone ei tohi tunda, on sellest pigem kahju kui kasu. Raskeid tundeid on normaalne tunda ja neist rääkida.
Kust leida enesearengu materjale?
Enesearengu teema on laialt kajastatud nii raamatutes, veebikursustel kui ka töötubades. Valikul tasub vaadata, kes on autor või koolitaja, millel tema soovitused põhinevad ja kas need on mõeldud teie olukorra jaoks.
- Raamatud. Eelistage autoreid, kellel on psühholoogia või meditsiini taust ja kes viitavad uuringutele.
- Veebikursused. Platvormidel nagu Coursera ja Udemy leidub ka psühholoogia ja enesearengu kursusi.
- Eestikeelne vaimse tervise info. Peaasi.ee on MTÜ Peaasjad vaimse tervise infoportaal, kus on nõuandeid enda aitamiseks, lähedastele ning info nõustamise kohta.
- Töötoad ja grupid. Koos teistega harjutamine annab tagasisidet ja motivatsiooni, mida üksi lugedes ei saa.
Kas eneseabikogukonnad aitavad?
Veebifoorumites ja sotsiaalmeedia gruppides saavad inimesed arutada eneseabi teemasid ja jagada oma kogemusi. Anonüümsus aitab mõnel inimesel oma muredest avameelsemalt rääkida ja teistelt kuulda, et nad pole oma murega üksi.
Samas tasub meeles pidada, et foorumis antud nõuanne on teise inimese kogemus, mitte spetsialisti hinnang. Kohtumised ja üritused, kus on juhendaja, annavad tavaliselt rohkem struktuuri.
Millal eneseabist ei piisa?
Eneseabi raamatud ja võtted pakuvad sageli kiireid lahendusi, mis ei arvesta inimese olukorda. Paljud soovitused ei põhine uuringutel ja see, mis aitas üht, ei pruugi aidata teist. Samuti on raske muuta harjumusi üksi, kui ümbritsev keskkond seda ei toeta.
Pöörduge spetsialisti poole, kui:
- meeleolu on olnud madal või ärevus suur mitu nädalat järjest;
- uni, söömine, töö või suhted on selle tõttu häiritud;
- tunnete, et ei tule enam toime.
Esimene samm on tavaliselt perearst, kes saab vajadusel suunata edasi. Nõu saab ka perearsti nõuandetelefonilt 1220. Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage hädaabinumbril 112.
Korduma kippuvad küsimused
Kas eneseabi võib asendada psühholoogi või arsti? Ei. Eneseabi sobib igapäevaste pingetega toimetulekuks. Kui mured kestavad kaua või segavad igapäevaelu, tasub rääkida perearstiga.
Millest eneseabiga alustada? Valige üks asi, näiteks igaõhtune lühike päevik või igapäevane jalutuskäik, ja tehke seda paar nädalat järjest, enne kui midagi lisate.
Kust leida eestikeelset vaimse tervise infot? Näiteks Peaasi.ee-st, kus on nõuandeid nii enda aitamiseks kui ka lähedaste toetamiseks.