Jämesoolevähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib enamasti jämesoole limaskestalt, sageli algselt healoomulisest polüübist. Varases staadiumis see tavaliselt kaebusi ei tekita, seepärast on Eestis riiklik sõeluuring: 2026. aasta septembri seisuga kutsutakse sellele 56–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant. Kui teil on sooletegevuse muutusi, verd väljaheites või muid murettekitavaid kaebusi, ärge oodake sõeluuringu kutset, vaid pöörduge oma perearsti poole.
See artikkel on üldine teave ega asenda arsti hinnangut.
Kui sage on jämesoolevähk Eestis?
Tervisekassa andmetel haigestub Eestis jämesoolevähki igal aastal peaaegu 1000 inimest. 2000. aastal oli haigestunuid 680. Haigus puudutab peaaegu võrdselt nii mehi kui ka naisi. Ligi kolmandikul juhtudest on vähk avastamise ajaks juba soolest teistesse elunditesse levinud, mis teeb ravi keerulisemaks.
Millised on jämesoolevähi riskitegurid?
Tervisekassa infomaterjal toob välja järgmised riskitegurid:
- Vanus. Risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast. Umbes 90 protsenti juhtudest esineb üle 50-aastastel ja kõige rohkem avastatakse haigust üle 70-aastastel.
- Varasemad polüübid ja jämesoolevähk lähisugulastel. Näiteks üks jämesoolevähi või olulise polüübi juhtum lähisugulasel kahekordistab riski.
- Toitumisharjumused ja ülekaalulisus.
- Suitsetamine ja liigne punase liha söömine. Punase liha mõju ei ole kvaliteetsetes uuringutes lõplikult tõestatud.
- Teatud kaasuvad haigused ja varasemad operatsioonid. Kui inimest on varem polüübi või jämesoolevähi tõttu opereeritud, on tema risk mõnevõrra suurem.
Pärilik eelsoodumus ei ole kõige sagedasem põhjus. Umbes 75 protsenti haigestunutest on inimesed, kelle suguvõsas vähki esinenud ei ole. Umbes 25 protsenti juhtudest on perekondlikud ja ainult 2–5 protsendi puhul on tõendatud seos konkreetse geenimuutusega. Selliste sündroomide hulka kuulub näiteks Lynchi sündroom, mille korral võib vähk tekkida tavapärasest kiiremini.
Kas elustiil mõjutab riski?
Tervisekassa materjali järgi on inimestel, kes liiguvad rohkem ja söövad väiksema kalorsusega toitu, jämesoolevähi risk natuke väiksem. See ei tähenda, et tervislik eluviis kaitseks haiguse eest kindlalt, sest vanusega kaasnevad muutused on paratamatud. Just seepärast on sõeluuring vajalik ka neile, kes elavad tervislikult ja tunnevad end hästi.
Kui teil on perekonnas esinenud jämesoolevähki või polüüpe, arutage perearstiga, kas teile sobib tavapärane sõeluuring või on vaja midagi muud.
Millised on jämesoolevähi sümptomid?
Varajasel jämesoolevähil sümptomid tavaliselt puuduvad. Kaebusi tekitab kasvaja sageli alles siis, kui see on suur või soolest väljapoole levinud. Tervisekassa nimetab iseloomulike sümptomitena:
- veritsust pärasoolest;
- muutunud sooletegevust, näiteks kõhukinnisust, aeg-ajalt tekkivat kõhulahtisust või valulikku pakitsust;
- tugevat roojamis- või urineerimisvajadust, mis ei pruugi lõppeda roojamise või urineerimisega;
- kõhu- või seljavalu;
- aneemiat;
- kõhus kombitavat kasvajat.
Neid kaebusi võivad põhjustada ka muud, palju levinumad seisundid. Kas ja milliseid uuringuid on vaja, otsustab arst. Kui mõni neist kaebustest teid puudutab, võtke ühendust oma perearstiga. Nõu saab ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 (välismaalt ja lauatelefonilt +372 634 6630).
Kuidas jämesoolevähi sõeluuring 2026. aastal toimub?
Sõeluuring on mõeldud eelkõige inimestele, kellel kaebusi ega sümptomeid ei ole. Selle eesmärk on leida vähk varases staadiumis või leida vähieelsed muutused enne, kui neist vähk areneb.
- Kes osaleb: 56–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant. Igal aastal lisandub üks sünniaasta. Osaleda saavad ka ravikindlustamata inimesed.
- Kes saab kutse 2026. aastal: 1958., 1960., 1962., 1964., 1966., 1968. ja 1970. aastal sündinud.
- Kuidas kutse tuleb: vähi sõeluuringute register saadab kutse perearsti nimel rahvastikuregistris olevale aadressile.
Mis juhtub pärast kutse saamist?
- Registreerute oma perearstikeskuses pereõe vastuvõtule ja saate sealt peitvere testi komplekti. Komplektis on test, ankeet, infomaterjal ja makstud vastusega ümbrik.
- Teete kodus juhendi järgi väljaheiteproovi, täidate ankeedi ja saadate proovi posti teel laborisse.
- Vastus on nähtav terviseportaalis (terviseportaal.ee, jaotis „Minu tervise ajalugu”) 10 tööpäeva jooksul pärast proovi postitamist.
Kui test on negatiivne, kutsutakse teid uuesti kahe aasta pärast. Kui teie tervis vahepeal muutub, pöörduge perearsti poole, ootamata järgmist kutset.
Kui test on positiivne, võtke ühendust perearstikeskusega. Tervisekassa rõhutab, et positiivne tulemus tähendab ainult seda, et on vaja lisauuringut. Perearst koostab saatekirja sõeluuringu koloskoopiasse ja annab kaasa soolt puhastava ravimi koos juhendiga.
Mis on koloskoopia?
Koloskoopia on uuring, mille käigus arst vaatab jämesoole limaskesta painduva, kaameraga varustatud instrumendiga. Uuringu ajal saab vajadusel võtta koeproove (biopsiaid) või eemaldada polüüpe, mis saadetakse histoloogilisele uuringule. Koeproovi uurimine mikroskoobis annab kõige kindlama vastuse. Tulemuste põhjal otsustab arst, kas ja millist edasist ravi on vaja.
Soole puhastamiseks tuleb enne uuringut juua loputuslahust ja 48 tundi enne koloskoopiat on soovitatav väikese kiudainesisaldusega toit. Ravimite, näiteks rauapreparaatide ja verehüübimist mõjutavate ravimite kasutamine tuleb enne uuringut arstiga läbi arutada. Kui koloskoopia tehakse rahustava ravimiga, ei tohi 24 tunni jooksul pärast protseduuri autot juhtida.
Kas sõeluuringuga kaasneb riske?
Peitvere test ise tervisekahju ei põhjusta, kuid nagu igal sõeluuringul, on sellel valepositiivsete ja valenegatiivsete tulemuste võimalus. Koloskoopia tüsistused on harvad. Tervisekassa andmetel esineb verejooksu 1,64 juhul ja soolemulgustust 0,85 juhul 1000 uuringu kohta. Enne koloskoopiat hindab perearst, kas uuring teile sobib. Riskidest ja kasudest saate oma perearstiga rääkida enne, kui otsustate osaleda. Osalemine on vabatahtlik.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vanuses kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule? 2026. aasta septembri seisuga osalevad sõeluuringus 56–68-aastased iga kahe aasta tagant. 2026. aastal saavad kutse 1958., 1960., 1962., 1964., 1966., 1968. ja 1970. aastal sündinud.
Kas sõeluuringus saab osaleda ilma ravikindlustuseta? Jah, Tervisekassa andmetel saavad sõeluuringus osaleda ka ravikindlustamata inimesed.
Mida teha, kui mul on kaebused, aga ma ei kuulu sõeluuringu vanuserühma? Pöörduge oma perearsti poole. Sõeluuring on mõeldud kaebusteta inimestele. Kaebuste korral hindab olukorda arst.
Kust näen peitvere testi tulemust? Terviseportaalis terviseportaal.ee 10 tööpäeva jooksul pärast proovi postitamist.