Õhksoojuspumpostja teejuht

Müüjad

Õhksoojuspumba seadustamine: korteriühistu, ehitusteatis ja naabrid

Uuendatud

Sellel lehel (10 osa)

Õhksoojuspumba välisseadme paigaldamine on ehitusseadustiku järgi üldjuhul hoone ümberehitamine, sest seade muudab hoone välisilmet. Seepärast nõuavad näiteks Tallinn ja Tartu enne töö algust ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Kortermajas on lisaks vaja korteriomanike otsust. Riigikohtu 2019. aasta lahendi järgi piisab selleks üldjuhul häälteenamusest, mitte kõigi nõusolekust. Miljööalal ja muinsuskaitsealal kehtivad välisseadme asukohale rangemad tingimused.

See juhend ei ole õigusnõu. Nõuded sõltuvad hoonest ja omavalitsusest. Kui ühistus tekib vaidlus, pidage nõu juristiga. Seisuga 28.09.2026.

Mida on vaja teha eri olukordades?

OlukordKorteriomanike otsusOmavalitsusLisaks
Eramajaei ole vajaehitusteatis ja ehitusprojekt ehitisregistri kaudumüranormid kehtivad naabri suhtes
Korter kortermajasvaja, üldjuhul häälteenamusehitusteatis ja ehitusprojektpõhikiri võib nõuda rangemat korda
Miljööväärtuslik alakortermajas vajaehitusteatis, projekt ja omavalitsuse miljööala tingimusedseade ei tohi üldjuhul olla tänavalt nähtav
Kultuurimälestis või muinsuskaitsealakortermajas vajaehitusteatis ja projektMuinsuskaitseameti luba

Tabel on üldistus. Omavalitsus võib nõuda ehitusteatist ka juhul, mida seaduse lisas ei ole, ja lisada kontrolli käigus tingimusi. Enne lepingu sõlmimist küsige oma omavalitsuse ehitusosakonnast, mida teie hoone puhul nõutakse.

Miks loetakse soojuspumba paigaldust ümberehitamiseks?

Ehitusseadustiku järgi on ümberehitamine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Näitena on seaduses nimetatud olukord, kus „paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi”. See sõnastus kehtib alates 1.08.2026.

28.03.2026 jõustunud muudatusega kirjutati seadusesse ka otse, et soojuspumpa käsitatakse hoone tehnosüsteemina, kui see on hoone toimimiseks või kasutamiseks vajalik. Fassaadile või maja kõrvale paigaldatud välisseade muudab hoone välisilmet, seega käsitlevad omavalitsused seda ümberehitamisena.

Tallinna linna ehituslehe järgi tuleb tehnosüsteemi paigaldamiseks koostada nõuetekohane ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Tartu linna juhendi järgi on õhksoojuspumba paigaldamine samuti tehnosüsteemi muutmine, millele on vaja ehitusteatist ja projekti.

Millised hooned ja tööd täpselt nõuavad teatist ja projekti, on kirjas ehitusseadustiku lisas 1. Kehtiva lisa tabelirida ei õnnestunud selle juhendi jaoks Riigi Teatajast kontrollida, sest leht oli botitõkke taga. Seepärast ei kirjuta me siin, et teatis on vajalik igal üksikjuhul.

Kuidas ehitusteatis käib?

  1. Ehitusprojekt. Tartu linna juhendi järgi peab projekti seletuskirjas olema kinnitus, et välisosa müra vastab välisõhu müra normidele. Müüjate kirjelduste järgi on projektis tavaliselt seletuskiri, korruse plaan, asendiplaan ja hoone vaade, kuhu välisosa asukoht on märgitud.
  2. Ehitusteatis ehitisregistri kaudu. Seaduse järgi esitatakse teatis elektrooniliselt ehitisregistris. Tallinna linna lehe järgi on ehitusteatis riigilõivuta.
  3. Vähemalt kümme päeva enne töö algust. Kui omavalitsus ei teata kümne päeva jooksul, et andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, võib ehitamist alustada.
  4. Omavalitsuse kontroll. Omavalitsus võib nõuda lahenduse muutmist, kooskõlastamist, täiendavaid kujunduslikke nõudeid (näiteks välisosa varjestust) või naaberkinnisasja omaniku kaasamist.
  5. Tähtaeg. Ehitusteatise alusel võib ehitada nelja aasta jooksul.
  6. Pärast paigaldust. Müüjate ja seadustamisteenuse pakkujate andmetel esitatakse ka kasutusteatis. Selle juurde võidakse küsida elektritööde dokumente. Kasutusteatise kohustust seaduse lisast me ei kontrollinud, seega küsige seda omavalitsusest.

Kui palju seadustamine maksab ja kui kaua see võtab?

Ehitusteatise esitamine on riigilõivuta, kuid projekti koostamise eest tuleb tavaliselt maksta. Teenusepakkujate avaldatud hinnad 28.09.2026 seisuga:

  • ehitusteatis koos eelprojektiga 199 € ja kasutusteatis 99 € (ehitusteatis.ee);
  • projekt koos ehitus- ja kasutusteatise esitamisega alates 495 € (Kodukliima). Elektritööde deklaratsioon ja kontrollmõõtmise aruanne ei ole selle hinna sees.

Kodukliima andmetel kestab menetlus lihtsamal juhul 2–4 nädalat, keerulisemal 2 kuud või kauem. Hinnad muutuvad ja sõltuvad hoonest.

Ostja nõuanne: küsige paigalduspakkumise juures, kas seadustamine on hinnas. Enamasti ei ole. Mida standardpaigaldus sisaldab, kirjeldab juhend õhksoojuspump koos paigaldusega.

Mida otsustab kortermajas korteriühistu?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi kuuluvad eriomandisse ainult need hoone osad, mida saab muuta kaasomandit või teiste omanike õigusi kahjustamata ja „hoone välist kuju muutmata”. Fassaad on seega kaasomand. Kui paigaldate välisseadme fassaadile, rõdu välisseinale või maja kõrvale ühisele maale, kasutate kaasomandit ja selle üle otsustavad korteriomanikud.

Kaasomandi tavapärase valitsemise küsimustes otsustavad korteriomanikud häälteenamusega, kui põhikiri ei nõua rangemat korda. Seaduse järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjas ei ole suurema häälteenamuse nõuet.

Mida ütles Riigikohus asjas 2-17-11887?

Riigikohus leidis 27.03.2019 lahendis, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale seinale ja maale:

  • ei ole kaasomandi oluline ümberkorraldus;
  • on kaasomandi tavapärane kasutamine, mille üle saab otsustada häälteenamusega.

Kohus rõhutas ka piiranguid. Kaasomanikud peavad käituma heas usus ega tohi kahjustada vähemuse õigusi. Eraldi hinnati, kas müra ja vibratsioon olid ülemäärased. Lause „kortermajas on vaja kõigi omanike nõusolekut” on seega liiga kategooriline.

Korteriomanik peab hoiduma mõjudest, mis ületavad omandi tavakasutuse, ja taluma tavapäraseid mõjusid. Ühistu otsus ei anna õigust tekitada naabritele ülemäärast müra.

Ostja nõuanne: esitage ühistule kirjalik taotlus, kus on välisseadme täpne asukoht, mõõtmed, mudel, välisseadme helivõimsus ja varjestuse kirjeldus. Kui ühistu otsuse juurde lisada ehitusprojekti asendiplaan, on hiljem vähem vaidlust selle üle, mida täpselt lubati.

Mis kehtib miljööaladel ja muinsuskaitsealal?

Mõlemas linnas, mille juhendeid vaatasime, on miljööala nõue sisuliselt sama: seade ei tohi olla tänavalt nähtav.

  • Tallinn: miljööväärtuslikul alal võib õhksoojuspumba seadme kavandada tänavalt mittenähtavasse kohta maapinnale alusele, hoonesse või sokli sisse peidetuna, näiteks puitresti taha, sokli või seinaga samas toonis.
  • Tartu: miljööalal ei tohi soojuspump ja muud tehnoseadmed olla avalikust ruumist tänavalt nähtavad. Ka mujal varjestatakse välisosa üldjuhul fassaadiga sama värvi restiga.
  • Kultuurimälestis ja muinsuskaitseala: tööde tegemiseks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Ameti 2022. aasta soovituste järgi varjestatakse välisosa hoonega sobivas toonis liistudega puitkattega, et seade ajaloolist hoonet visuaalselt ei häiriks.

Kas hoone on mälestis, näete kultuurimälestiste registrist (register.muinas.ee). Miljööalad on omavalitsuse üld- või detailplaneeringus. Muudes omavalitsustes küsige tingimusi ehitusosakonnast. Varjestuse ja asukoha valikust räägib ka juhend välisseadme kate ja asukoht.

Kui vali tohib välisseade olla?

Välisõhu müra normid on keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71. Tehnoseadmete müra piirväärtusena kehtib tööstusmüra sihtväärtus:

AlaPäeval (7–23)Öösel (23–7)
II kategooria: elamumaa, õuealad50 dB(A)40 dB(A)
III kategooria: keskuse maa-alad55 dB(A)45 dB(A)

Maksimaalne müratase ei tohi normtaset ületada rohkem kui 10 dB(A).

Need normid on helirõhutasemed mõõtekohas, näiteks naabri akna juures. Energiamärgisel on aga helivõimsus (LWA), mis iseloomustab seadet ennast. Neid arve ei saa otse võrrelda. Terviseameti spetsialisti 2013. aasta näite järgi on seadme puhul, mis tekitab 1 meetri kaugusel 65 dB(A), tase 15 meetri kaugusel umbes 41 dB. Kui majad on 10–20 meetri kaugusel, võib öine norm ületuda.

Kuhu pöörduda, kui naabri soojuspump on liiga vali?

Terviseameti selgituse järgi saab amet soojuspumba müra puhul alustada järelevalvet siis, kui kohalik omavalitsus on kontrollinud, kas seade vastab ehitusnõuetele. Seepärast on järjekord selline:

  1. Rääkige kõigepealt naabriga. Sageli aitab öine vaiksem režiim või varjestus.
  2. Kortermajas pöörduge ka korteriühistu poole, sest välisseade on kaasomandil ja ühistu otsuses võivad olla tingimused.
  3. Pöörduge kohaliku omavalitsuse poole. Omavalitsus kontrollib, kas paigalduseks oli ehitusteatis ja projekt ning kas need on täidetud.
  4. Kui omavalitsus on seadme õiguslikku alust kontrollinud ja müra probleem jääb, saab pöörduda Terviseametisse.

Ehitusseadustiku väärtegude menetlejate hulgas on nii linna- või vallavalitsus kui ka Terviseamet ja Muinsuskaitseamet. Kes müra mõõdab ja kes mõõtmise eest maksab, ei õnnestunud meil ametlikest allikatest kinnitada.

Järjekord, mis hoiab ära hilisema tüli

  1. Valige mudel ja paluge paigaldajalt välisseadme asukoha ettepanek (vt õhksoojuspumba paigaldus).
  2. Kontrollige, kas hoone on miljööalal või mälestis.
  3. Kortermajas esitage ühistule kirjalik taotlus ja oodake otsust vastavalt põhikirjale.
  4. Tellige ehitusprojekt ja esitage ehitusteatis ehitisregistri kaudu vähemalt kümme päeva enne tööd.
  5. Muinsuskaitsealal taotlege Muinsuskaitseameti luba.
  6. Alles siis sõlmige paigaldusleping ja pärast paigaldust esitage kasutusteatis, kui omavalitsus seda nõuab.

Mudelite valikust räägib juhend õhksoojuspumba valimine ja paigaldajad leiate soojuspumpade müüjate ja paigaldajate kataloogist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas õhksoojuspumba jaoks on vaja ehitusteatist?

Ehitusseadustiku järgi on välisilmet muutva tehnosüsteemi paigaldamine ümberehitamine ning Tallinn ja Tartu nõuavad õhksoojuspumbale ehitusteatist koos projektiga. Muudes omavalitsustes küsige ehitusosakonnast.

Mitu päeva enne tööd tuleb ehitusteatis esitada?

Vähemalt kümme päeva enne ehitamise algust. Kui omavalitsus selle aja jooksul lisakontrolli vajadusest ei teata, võib alustada.

Kas kortermajas on vaja kõigi omanike nõusolekut?

Üldjuhul mitte. Riigikohtu 27.03.2019 lahendi (2-17-11887) järgi saab otsustada häälteenamusega ehk otsuse poolt peab olema üle poole antud häältest, kui põhikiri ei nõua rohkem. Müra ja teiste omanike õigused jäävad kaalumisele.

Kui palju seadustamine maksab?

Ehitusteatis on riigilõivuta. Teenusepakkujad küsisid 28.09.2026 seisuga ehitusteatise ja eelprojekti eest 199 € ning kasutusteatise eest 99 €. Teine pakkuja vormistas projekti koos ehitus- ja kasutusteatisega alates 495 €.

Kuhu kaevata naabri valju soojuspumba peale?

Esmalt kohalikule omavalitsusele, kes kontrollib paigalduse õiguslikku alust. Terviseamet saab järelevalvet alustada pärast seda. Kortermajas pöörduge ka ühistu poole.

Allikad