Videovalve kaamerad tasub paigaldada sinna, kust inimesed ja sõidukid teie territooriumile sisenevad: välisuste, väravate, garaaži ja parkla juurde ning ruumidesse, kus hoitakse väärtuslikku vara. Sama oluline on see, kuhu kaamerat mitte suunata: naabri aeda, tänavale ja kohtadesse, kus inimesed ootavad privaatsust. Videovalve on tänapäeva turvamaailmas tõeline läbimurre – nii kirjeldavad seda sageli turvafirmad. Kasu sellest on siiski ainult siis, kui kaamerad on õigesti paigutatud ja süsteem vastab andmekaitse nõuetele.
Kuhu kaamerad paigaldada?
Enne ostmist joonistage hoone või krundi plaan ja märkige sinna kohad, kust pääseb sisse, ning kohad, kus hoitakse vara. Kaamerate arv ja tüüp tulevad sellest plaanist, mitte vastupidi.
- Sissepääsud. Välisuks, tagauks, värav ja garaažiuks on kohad, kust iga külaline või sissetungija paratamatult läbi läheb. Kaamera tasub paigutada nii, et see näeks nägu, mitte ainult pealage.
- Sõidutee ja parkla. Kui soovite näha autosid või numbrimärke, arvestage, et selleks on vaja kitsamat vaatevälja ja head valgustust.
- Laod, kassad ja seadmeruumid. Ettevõttes on need tavaliselt esimesed kohad, mida jälgida.
- Kõrgus ja kaitse. Liiga madalale paigaldatud kaamerat on lihtne kinni katta või ära keerata. Liiga kõrgelt ei ole aga nägu tuvastada. Sageli on hea kompromiss ligipääsu raskendav kõrgus ja kerge nurk allapoole.
- Valgus. Otse päikese või tugeva lambi poole suunatud kaamera annab öösel ja päikeseloojangul halva pildi. Pimedate kohtade jaoks valige öövaatega kaamera või lisage valgustust.
Kuhu kaamerat mitte suunata?
Euroopa Andmekaitsenõukogu juhendi järgi lõpeb oma vara kaitsmise vajadus üldjuhul krundi piiril. Kui eraisiku kaamera filmib ka osaliselt avalikku ruumi või naabri krunti, ei ole see enam puhtalt isiklik tegevus. Siis kehtivad kaamera omanikule isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded. Suunake kaamerad nii, et naabri aed, aknad ja tänav jääksid vaatevälja alt välja, või varjake need kaamera tarkvaras.
Millist tehnoloogiat valida?
Levinuimad on IP-kaamerad, mis ühenduvad kohtvõrku ja võimaldavad pilti vaadata ka nutitelefonist või arvutist. Kui soovite, et eri tootjate kaamerad ja salvestid töötaksid koos, vaadake, kas seade toetab ONVIF-i. See on avatud tööstusfoorumi standard, mille eesmärk on IP-põhiste turvaseadmete ühilduvus.
Paigaldusel tuleb valida kaabel- ja juhtmevaba lahenduse vahel:
- Kaabliga ühendus on stabiilsem ega sõltu WiFi levist. Selleks tuleb aga kaablid vedada.
- Juhtmevaba kaamera on kiirem paigaldada, kuid pilt sõltub WiFi levist ja kaamera vajab siiski toidet või akut.
Suuremates hoonetes ja ettevõtetes on mõistlik lasta paigalduskohad ja kaamerate tüübid valida spetsialistil, kes arvestab ka valgustust, võrku ja salvestusmahtu.
Mida nõuab andmekaitse?
Kui kaamera filmib inimesi väljaspool puhtalt isiklikku ruumi, olgu see kauplus, kontor, korteriühistu trepikoda või eramu juures olev tänavalõik, tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust. Euroopa Andmekaitsenõukogu videoseadmete juhendist (3/2019) tulenevad järgmised põhireeglid:
- Eesmärk kirjalikult. Enne kasutuselevõttu tuleb kirja panna, milleks kaamerat kasutatakse, näiteks vara kaitseks.
- Hoiatussilt enne jälgitavat ala. Silt peaks olema umbes silmade kõrgusel, enne kui inimene jälgitavale alale siseneb. Sellel peavad olema vähemalt jälgimise eesmärk, vastutava töötleja andmed ja viide inimese õigustele ning teave selle kohta, kust leiab täpsemad tingimused.
- Täpsem teave kättesaadavaks. Täielikud tingimused peavad olema lihtsalt kättesaadavad, näiteks infolauas või veebilehel, millele silt viitab.
- Lühike säilitusaeg. Enamasti, näiteks vandalismi avastamiseks, tuleks salvestised mõne päeva pärast kustutada, soovitatavalt automaatselt. Mida pikem on säilitusaeg, eriti üle 72 tunni, seda põhjalikumalt peab selle vajalikkust põhjendama.
- Piiratud ligipääs. Salvestisi peaksid saama vaadata ainult need inimesed, kellel on selleks põhjus.
Eesti täpsemad juhised kaamerate kasutamise kohta avaldab Andmekaitse Inspektsioon oma veebilehel aki.ee.
Kasutusalad
Videovalvet kasutatakse kõige sagedamini vara kaitseks ettevõtetes, kauplustes, ladudes ja eramutes. Tootmises aitab kaamera jälgida protsesse ja leida tõrgete põhjuseid. Kui juhtub vargus või kahju, võivad salvestised olla tõendiks. Häire korral saab pildi põhjal kiiresti otsustada, kas kohale on vaja minna.
Kuidas süsteemi hooldada?
- Puhastage objektiive regulaarselt, eriti välikaameratel, millele koguneb tolmu, ämblikuvõrke ja vihmapiisku.
- Kontrollige mõne kuu tagant, kas kaamera vaatenurk pole nihkunud ja salvestus töötab.
- Uuendage kaamerate ja salvesti tarkvara ning vahetage tehaseparoolid.
- Vaadake üle, kas salvestiste automaatne kustutamine toimib nii, nagu tingimustes kirjas.
Kas videovalve tasub end ära?
Maksumus koosneb kaameratest, salvestist või pilveteenusest ja paigaldusest. Tasuvus sõltub sellest, mida kaitsete: väikese eramu jaoks võib piisata paarist kaamerast sissepääsude juures, laoga ettevõttele vajalik süsteem on suurem. Kui valite teenusepakkuja (näiteks Forus), küsige pakkumises eraldi välja seadmete, paigalduse ja hoolduse hind ning see, kes vastutab salvestiste säilitamise ja andmekaitse nõuete täitmise eest.
Korduma kippuvad küsimused
Kas oma maja ümbruse filmimiseks on vaja silti? Kui kaamera näeb ainult teie oma aiaga piiratud krunti, kuhu käivad teie ja teie pere, on see Euroopa Andmekaitsenõukogu juhendi järgi isiklik tegevus. Kui vaatevälja jääb ka tänav või naabri krunt, kehtivad andmekaitse reeglid ja silt on vajalik.
Kui kaua võib salvestisi hoida? Kindlat kõigile kehtivat tähtaega ei ole. Enamasti peaksid salvestised kustuma mõne päeva jooksul. Üle 72 tunni hoidmist tuleb eraldi põhjendada.
Kas kaamera võib olla suunatud naabri aeda? Üldjuhul mitte. Oma vara kaitse vajadus lõpeb enamasti krundi piiril.