Maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump?

Sellel lehel (9 osa)

Maasoojuspump ja õhk-vesi soojuspump soojendavad mõlemad vesikeskkütte ja sooja tarbevee, kuid soojusallikas on erinev: üks võtab soojust maapinnast või puuraugust, teine välisõhust. EPREL-i näidetes on maasoojuspumba hooajaline tõhusus külmemas kliimavööndis märgatavalt kõrgem kui õhk-vesi pumbal. Maasoojus vajab aga maatöid ja puuraugu korral kohaliku omavalitsuse ehitusluba. Kumb teie majale sobib, sõltub krundist, küttesüsteemi temperatuurist ja eelarvest.

Selles juhendis on kirjas ainult kontrollitud faktid. Maasoojuse ja õhk-vesi lahenduse kontrollitud hinnavõrdlust ei leitud, seega hindu siin ei ole. Juhend aitab teil pakkumisi võrrelda.

Mis on peamine erinevus?

Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust. Tootjate andmetel kütteväljund väheneb, kui välistemperatuur langeb, ja välisseadmele tekib kütmisel härmatis, mille jaoks seade teeb aeg-ajalt sulatustsükli. Tööpiir on mudelipõhine.

Maasoojuspump võtab soojuse maasse paigaldatud kollektorist või puuraugust. Kollektoris ringleb külmumiskindel vedelik (soolvesi), mis toob soojuse majas asuvasse soojuspumpa. Välisõhku puhuvat välisseadet sel ei ole, seega puudub ka välisseadme müra ja härmatise sulatamine.

	Õhk-vesi soojuspump	Maasoojuspump
Soojusallikas	Välisõhk	Pinnasekollektor või puurauk
Välisseade	Jah, müra ja sulatus	Ei
Maatööd	Ei	Kaevamine või puurimine
Luba	Välisseadme paigaldus, vt seadustamise juhendit	Puuraugule ehitusluba (kohalik omavalitsus)
Energiamärgis	811/2013, 35 °C ja 55 °C	811/2013, 35 °C ja 55 °C
Passiivne jahutus	Ei	Tootja lisaseadmega võimalik
Kütteseadmete uuendamise toetus (III voor)	Toetatav	Toetatav

Kuidas tõhusust võrrelda?

Mõlemat tüüpi seadmete andmed on EL-i andmebaasis EPREL ruumikütteseadmete rühmas. Seal on hooajaline ruumikütte tõhusus ηs protsentides ja energiaklass, eraldi 35 °C (põrandaküte) ja 55 °C (radiaatorid) kohta. Võrrelge alati sama temperatuuri ja sama kliimavööndi väärtust. Eestile on lähim külmem kliimavöönd (näidislinn Helsingi).

Näited EPREL-ist, külmem kliimavöönd (kontrollitud 28.09.2026):

Mudel (EPREL-i kirje)	Tüüp	ηs 35 °C, külm	ηs 55 °C, külm
NIBE S2125-8 (1089804)	Õhk-vesi	161 %	123 %
Daikin Altherma 3 R ERGA08EAV3A (2477364)	Õhk-vesi	154 %	109 %
NIBE S1155-6 (222169)	Maasoojus	211 %	157 %
Thermia Atlas 12 400V (195950)	Maasoojus	226 %	167 %

Tabel ei ole paremusjärjestus ja mudelite võimsused erinevad. See näitab, kui palju võivad kahe tüübi näitajad külmemas vööndis erineda. Keskmises kliimavööndis on vahe väiksem: näiteks NIBE S2125-8 ηs 35 °C juures on seal 196 % ja NIBE S1155-6 oma 200 %. Just seepärast tuleb Eesti jaoks vaadata külmema vööndi väärtust.

Tootja andmelehel on sama asi SCOP-ina. NIBE S1155 paigaldusjuhendi järgi on selle SCOP külmas kliimas 35 °C juures 5,4–5,5 ja 55 °C juures 4,1–4,3, sõltuvalt suurusest. Õhk-vesi R290 monoblokkide külmema vööndi SCOP oli tootja andmetel 35 °C juures umbes 4,1–4,3 (vt õhk-vesi soojuspumbad).

Ostja nõuanne: paluge mõlemalt pakkujalt EPREL-i registreerimisnumber või mudelitunnus. Otsige need EPREL-ist üles ja kirjutage kõrvuti ηs 35 °C ja 55 °C juures külmemas kliimavööndis. Kui õhk-vesi pumba külmema vööndi väli on tühi, ei ole tootja seda deklareerinud.

Milliseid lubasid maasoojus vajab?

Puuraugu rajamiseks on vaja ehitusluba, mida taotletakse kohalikust omavalitsusest. 2025. aasta ehitusseadustiku ja veeseaduse muudatuse eelnõu seletuskirja järgi saadab omavalitsus maasoojuse puuraugu ehitusloa taotluse Keskkonnaametile kooskõlastamiseks eelkõige siis, kui:

puurauk on sügavam kui 100 m;
maasoojussüsteemi kavandatav võimsus on alates 25 kW;
rajatakse avatud süsteem, mis pumpab põhjavett;
puurauk asub põhjaveevaruga alal, teatud sügavamates veekompleksides või looduskaitsealal.

Seletuskirja järgi jääb suurem osa eramute soojuspumpadest vahemikku 10–25 kW, seega üksikelamu tavalise puuraugu taotlust Keskkonnaamet enamasti enam läbi ei vaata. Luba annab siiski omavalitsus. Puurkaevude ja -aukude projekte koostavatel ettevõtetel peab olema majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba.

Kinnise süsteemi puuraugud tamponeeritakse ehk täidetakse tsemendiga. Seletuskirja järgi läbitakse puurimisel mitu veekihti ja naabrite kaevude vesi võib muutuda häguseks. See on üks põhjus, miks puurauk vajab projekti ja luba. Pinnasekollektori (kaevatava maakollektori) loa nõuet ei õnnestunud selle juhendi koostamisel ametlikust allikast kontrollida. Küsige seda oma omavalitsusest.

Kui palju ruumi kollektor vajab?

Ühtset rusikareeglit tootja ei anna. NIBE S1155 paigaldusjuhendi järgi sõltub kollektori toru pikkus pinnasest või kivimist, kliimavööndist, küttesüsteemist (radiaatorid või põrandaküte) ja hoone soojusvajadusest, ning iga paigaldis tuleb dimensioneerida eraldi. Juhendis on ka mõned kindlad nõuded:

ühe kollektoriahela pikkus ei tohi ületada 400 m; mitu ahelat ühendatakse paralleelselt;
pinnasekollektori torude vahe peab olema vähemalt 1 m ja sügavus määratakse kohalike olude järgi;
mitme puuraugu vahekaugus määratakse kohalike olude järgi;
kollektori vedelik peab olema külmumiskindel kuni −15 °C, sest selle temperatuur võib langeda alla 0 °C.

Paluge pakkujalt kollektori või puuraugu arvutus kirjalikult: toru pikkus või puuraugu sügavus, ahelate arv ja paigutus krundil.

Mida küsida maasoojuse pakkujalt?

Kas krundil on kollektori või puuraugu jaoks ruumi ja kuidas kollektor on dimensioneeritud.
Kes taotleb ehitusloa ja kas projektijal on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba.
Mida hind sisaldab: seade, projekt, puurimine või kaevamine, torustik, kollektori vedelik ja ühendamine küttesüsteemiga. Paluge maatööd eraldi real.
Millise külmaagensiga seade on. Näiteks NIBE S1155 paigaldusjuhendi (väljaanne IHB EN 2001-1) järgi on selles R407C, mille GWP on tootja andmetel 1774. F-gaaside määrus 2024/573 keelab alates 1.01.2027 turule lasta kuni 12 kW iseseisvad soojuspumbad, mille GWP on 150 või rohkem. Küsige pakkujalt, kas pakutud mudel on määruse mõistes iseseisev seade ja milline on selle külmaagens.
Kas seadmega saab passiivselt jahutada. NIBE S1155 juhendi järgi on see lisaseadmega võimalik, näiteks ventilaatorkonvektoritega.

Mida küsida õhk-vesi pakkujalt?

Välisseadme asukoht ja müra. Elamualal on öine müranorm 40 dB(A) naabri juures. Märgisel olev helivõimsus ei ole sama, mida mõõdetakse naabri juures.
Külmaagens ja seadme tüüp (split või monoblokk). Alates 1.01.2027 ei tohi turule lasta kuni 12 kW split õhk-vesi süsteeme ega monoblokk-seadmeid, mille külmaagensi GWP on 150 või rohkem. Selle alla jääb R32. Keeld ei puuduta juba paigaldatud seadmeid.
Võimsus pakasega. Tootja andmelehelt küsige võimsust −15 °C ja −20 °C juures.

Paigalduse sisu ja hinnavahemikud on juhendis õhk-vesi soojuspumba paigaldus. Välisseadme loa ja naabrite küsimusi käsitleb juhend õhksoojuspumba seadustamine.

Kas toetus aitab valida?

Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse III voorus olid toetatavad nii õhk-vesi kui ka maasoojuspump. Toetust sai ainult siis, kui asendati töötav tahkekütteseade, ja ainult nimetatud linnades. 2026. aasta suve seisuga oli vooru eelarve müüjate andmetel taotlustega kaetud. Kontrollige seisu eis.ee-st. Täpsemalt on see kirjas juhendis soojuspumba toetus.

Kindlat tasuvusaega ei saa kummagi seadme kohta lubada. Elektri börsihind kõikus 2026. aastal kuude kaupa umbes 44 ja 155 €/MWh vahel ning tasuvus sõltub asendatavast küttest, majast ja elektrilepingust. Arvutuskäigu leiate juhendist soojuspumba elektrikulu.

Ostja nõuanne: kui võrdlete kahte pakkumist, pange need ühte tabelisse: kogumaksumus koos maatööde ja lubadega, ηs 35 °C ja 55 °C juures külmemas vööndis, külmaagens, müra ja garantii. Pakkujaid leiate soojuspumbade müüjate kataloogist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas maasoojuspumbal on energiamärgis?

Jah. Soojuspumbad kuni 70 kW kuuluvad ruumikütteseadmete energiamärgise määruse 811/2013 alla ja nende andmed on EPREL-is.

Kas maasoojuse puurauk vajab luba?

Jah, puuraugule on vaja kohaliku omavalitsuse ehitusluba. 2025. aasta seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja järgi kooskõlastab Keskkonnaamet selle eelkõige siis, kui puurauk on sügavam kui 100 m või süsteemi võimsus on alates 25 kW.

Kas maasoojuspump teeb välisseadme müra?

Maasoojuspumbal ei ole välisõhku puhuvat välisseadet. Õhk-vesi soojuspumba välisseadme puhul tuleb arvestada naabri akna kaugust ja öist normi 40 dB(A).

Kas maasoojuspumbale saab toetust?

Kütteseadmete uuendamise toetuse III voorus oli maasoojuspump toetatav, kui asendati töötav tahkekütteseade nimetatud linnades. Vooru seisu kontrollige eis.ee-st.

Kumb on odavam?

Kontrollitud hinnavõrdlust selle juhendi koostamisel ei leitud. Paluge mõlemalt pakkujalt kogumaksumus koos kõigi töödega.

Maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump: kuidas neid võrrelda